Mis on bensiinijaamas maa all? Miks bensiin voolab pidevalt?
Tanklad, mida me igapäevaelus näeme, on vaid pinnapealsed ehitised ja miski nende juures ei tundu erakordne. Tankla tegelik tuum on aga tegelikult maetud maa alla. Tanklates on palju maa-aluseid mahuteid, mis on kogu jaama südameks.
Mis puutub paakidesse, siis materjalid peavad olema piisavalt tugevad. Hiinas on suurem osa bensiinijaamade maa-alustest mahutitest valmistatud kahekihilisest keevitatud süsinikterasest. Need paagid takistavad bensiini ja diislikütuse lekkimist ning on ka äärmiselt tugevad. Hiina bensiinijaamad on jagatud kolmeks tasemeks ja mahutite suurused varieeruvad vastavalt tasemele. Esimese taseme paagi standardmaht on tavaliselt 50 kuupmeetrit ja bensiinijaamas võib selliseid paake olla kuni kolm. Need paagid mahutavad umbes 150,000 liitrit bensiini, millest piisab 3,000 auto tankimiseks päevas. Maa-alustel mahutitel on tavaliselt kolm ventiili: kütuse etteandeventiil, õhutusventiil ja anduriklapp.
Kütuse väljastusventiil, nagu nimigi ütleb, on koht, kus bensiin siseneb ja väljub. Kui tankime, ammutab kütusepump siit bensiini. Bensiini voolukiirus läbi torude on fikseeritud, nii et maapealne juhtimissüsteem saab arvutada väljastatud kütuse koguse ja need andmed laaditakse üles terminali ekraanile. Sama väljastustoru kasutatakse ka paakide tankimiseks, kui naftatankerid tarnivad kütust. Õhutusventiili ülesanne on vabastada gaasid mahuti seest. Võite küsida, miks on paagis gaase, kui see hoiab vedelkütust, nagu bensiin ja diislikütus. Tegelikult tekivad gaasid nende kütuste aurustumisel.
Diisel ei ole väga lenduv, nii et diislipaagid ei vaja sagedast õhutamist. Bensiin on aga palju lenduvam, mistõttu on õhutusventiil vajalik. Seda õhutusventiili tuntakse ka kaitseventiilina. Sellel on lihtne struktuur: klapiava juures on väike pall. Kui pall on klapi lähedal, jääb see suletuks; kui see eemaldub, avaneb klapp gaaside väljalaskmiseks. Tavaliselt seda õhutusventiili ei kasutata ja see aktiveerub ainult siis, kui maa-alune paak on tühi. Paljud inimesed arvavad, et täispaak on väga ohtlik ja tulekahju või plahvatuse korral oleks see väga laastav. See seisukoht on tegelikult vale – tühi paak on palju ohtlikum. Kui paak on tühi, võib sees olev väike kogus bensiiniauru seguneda õhuga ja avatud leegi või staatilise elektriga kokkupuutel võib plahvatuse põhjustada. Kui paak on täis, siis see pigem põleb kui plahvatab. Seega, kui bensiinijaama paak saab tühjaks, avavad töötajad õhutusventiili ja kasutavad aurustunud bensiini eemaldamiseks õhupumpa.
Andurventiili kasutatakse peamiselt maa-aluse paagi sisetingimuste tuvastamiseks. Need andurid koguvad andmeid kütuse taseme, temperatuuri, rõhu jms kohta ning saadavad selle teabe juhtmestiku kaudu tankla taustaprogrammi. Töötajad saavad tanki seisukorda kontrollida arvutite kaudu. Neid andmeid võrreldakse ka maapealsete kütusepumpade andmetega, et töötajad saaksid teada, kui palju kütust on välja antud ja kui palju on alles. Andmed saadetakse ka kõrgema taseme juhtkonnale, kes saab neid kasutada statistilise analüüsi jaoks. Lisaks nendele kolmele ventiilile on maa-alused mahutid varustatud antistaatiliste seadmetega.
Meie keskkooli füüsikatunnis kasutab õpetaja sageli naftatankeri tagaküljes rippuva raudketi näidet. See kett juhib staatilise laengu paagist maapinnale, vältides staatilise elektri plahvatust. Bensiinijaamade maa-alused mahutid on palju suuremad kui naftatankerid, seega on kasutatavad antistaatilised seadmed arenenumad. Maa all jookseb spetsiaalne liin, mis ühendab ühest otsast akumulatsioonipaake ja magistraaltorustikku ning teisest otsast maad. Ühenduspordis on elektrostaatiline magnetpistik, mis on kujundatud suure õmblusnõela kujul. See pistik tõmbab maa-aluste mahutite elektrostaatilise laengu ja kannab selle juhtmete kaudu maapinnale. Selliseid elektrostaatilisi magnetpistikuid leidub tavaliselt bensiinijaamades ja neid ei kasutata mitte ainult staatilise elektri kogunemise vältimiseks paakides, vaid ka staatilise elektri kõrvaldamiseks naftatankeritest tankimise ajal.
Ülaltoodud seletusest näeme, et bensiinijaamad on palju keerulisemad, kui nad paistavad. Ainuüksi maa-alune mahuti hõlmab paljusid keerulisi tehnoloogiaid. Tankla ehitamine pole nii lihtne kui hoone ehitamine ja mõne augu kaevamine. Tänapäeval hõlmab bensiinijaamade ehitamine paljusid kaalutlusi, nagu üleujutustõrje, seismiline vastupidavus ja tuleohutus. Kõik need nõuavad väga integreeritud ja automatiseeritud abisüsteemi.
