Milliseid ettevaatusabinõusid tuleks alumise laadimishoova kasutamisel järgida?

Ohutustoimingud on alumiste laadimishoobade kasutamisel esmatähtis ning järgmisi peamisi ettevaatusabinõusid tuleb rangelt järgida. Esmalt -kasutuseelne ülevaatus: enne iga kasutuskorda kontrollige, kas pöördliigend on painduv, kas laadimisliitmik on terve (pole vigastatud tihendusrõngas), kas klapisüsteem on tundlik (eriti hädaseiskamisklapp-) ja kas tugiraam on stabiilne. Kui leitakse kõrvalekaldeid, tuleb see enne kasutamist parandada. Teiseks, õige ühendus: laadimisliitmiku ühendamisel vastuvõtuportiga veenduge, et see oleks oma kohale lukustatud. Ülekande alustamine ilma tiheda ühenduseta on rangelt keelatud.
Pärast ühendamist võib lekke puudumise kinnitamiseks teha lekketesti (nt kerge survekatse). Kolmandaks, staatilise elektri kõrvaldamine: enne teisaldamist ühendage transpordivahendi elektrostaatiline maandusjuhe ja laadimishoob maapinnaga, et kõrvaldada teisaldamise käigus tekkiv staatiline elekter. Ilma maanduseta töötamine on rangelt keelatud. Neljandaks, reaalajas-jälgimine: edastusprotsessi ajal ei tohi operaatorid saidilt lahkuda. Ületäitumise vältimiseks peaksid nad jälgima vastuvõtva anuma vedeliku taset reaalajas. Samal ajal jälgige, kas ühendusel ja käe kerel on leke. Viiendaks, hädaolukorras käsitlemine: lekke, ületäitumise või muude hädaolukordade ilmnemisel sulgege viivitamatult avarii{7}}sulgemisventiil, katkestage vedeliku allikas ja seejärel tegelege õnnetusega vastavalt hädaolukorra lahendamise plaanile (nt puhastage lekkinud vedelik, ventileerige koht). Kuuendaks -operatsioonijärgne töötlemine: pärast teisaldamise lõpetamist sulgege esmalt juhtventiil, seejärel ühendage lahti laadimisliides ning puhastage käe korpus ja ühendus, et vältida vedelike jääkainete söövitamist.




